Ühed Eestis, ühed siin

Ahoj! Sattusin taas siia. Kuna igast päevast pole eraldi mõtet kirjutada, proovin seekord toimuva teemade kaupa edasi anda. Kool Nüüd on asi natuke paremaks läinud, sest osad õpetajad ilmusid kooli tagasi ning ühel päeval oli lausa nii, et meil ei jäänud ükski tund ära ja midagi ei tõstetud ümber ka. Kehalise kasvatuse kohta ei oska…

Lõpuks ometi sügis

Ahoj! Neljapäeval oli mingi püha ning olime kodus. Hommikul tekkis jõulutunne, sest üle maja mängis muusika ja mingi suur vaaritamine käis 😀 Reedel hiilisin võimalikult vaikselt majast välja, sest õed ei pidanud kooli minema. Ma ei mäleta, et koolis midagi eriliselt tarka oleks toimunud. Nagu ikka, olid inimesed reede puhul rõõmsamad ja tundides üsna kannatamatud.…

Kuidas ma rääkima hakkasin

Ahoj! Laupäeva hommik möödus koristades ning pärastlõunal läksime sugulase sünnipäevale. Seal oli väga meeldiv seltskond ning õhtu möödus üsna ruttu. Neil oli ka kass, keda ma hoolega silitasin. Ma ei teadnudki varem, et ma nii kassiinimene olen. Pühapäeval saatsime õed kooli ning külastasime sugulasi. Avastasin, et Quizlet töötab internetita ka, seega sain natuke oma olematut…

Kesksoost tüdrukud

Ahoj! 2. septembrist mäletan ainult seda, et käisin keelt õppimas ja pärast seda postkontoris. Väga kahtlane on see, et mitte ükski saadetud kiri pole kohale jõudnud. 3. septembril oli äratus 6.30. Hommikusöögi ajal arvas isa, et on väga hea mõte minuga nii slovaki kui ka vene keeles vestelda. Kuna hommikud ei ole üldse minu teema, poleks…

Oravský hrad ja teised ilmaimed

Ahoj! Kolmapäeva hommikul istusime mina, Aďa ja ema autosse, et natuke Põhja-Slovakkiat avastada. Esimesena külastasime Orava kindlust. Saime palju mööda treppe ronida ja seda huvitavat kindlust vaadata. Giid tegi vahepeal oma jutust inglise keeles lühikokkuvõtte ja Aďa tõlkis samuti, nii et sain ka natuke targemaks. Kuna seal eriti pildistada ei lubatud, siis kindlusest mul ühtegi head…

Keep smiling

Ahoj! Reede algas minu jaoks väga ebameeldivalt. Pidime kooliga tutvuma minema, kuid kuskil alateadvuses olin selle pärast närvis, seega oli mul väga halb olla. Nii ma siis seisin köögis ja üritasin mitte pilti taskusse visata. Aďa abiga tegin emale selgeks, mis mul viga on. See võis küll ikka väga lollilt kõlada, aga noh, me räägime…